Aastaeg on jälle selline, et tubased tegevused tulevad jälle rohkem teemaks. Eriti keeruline on mu meelest lõbustada sellist pooltervet last, kes on mitu päeva toas igavlenud. Internetist leidsin juhendi, kuidas ise toaliiva teha. Mingile konkreetsele lehele viitama ei hakka, sest neid on igal pool (inglise keeles otsides diy moon dough). Valisin sellise lihtsa retsepti, mis koosneb ainult kahest asjast: beebiõli ja jahu.
Beebiõli maksis 2 eurot ja natuke sente peale ja jahu oli vist 1 euro kandis. Võrreldes kineetilise liivaga ikka väga odav, aga etterutates võin öelda, et omaduste poolt jääb kineetilisele liivale alla ka. Retspeti järgi pidi panema 1 osa beebiõli ja 8 osa jahu ehk siis 200ml beebiõli kohta kulus 1600ml jahu. Valasin ained kaussi, segasin läbi ja ongi valmis mängimiseks.
Vormi hoiab see nn. liiv üllatavalt hästi ja katsudes on ka mõnusa pehme tekstuuriga. Vormidesse kippus ainult kinni jääma, eriti sellistesse väiksematesse detailidesse. Lihtsamatest vormidest tuli ilusti välja.
Igatahes lastele meeldis ja mängisid üsna kaua sellega, mis tähendas muidugi seda, et seda liiva tõmmati korduvalt laualt põrandale ja tassiti väikeste jalgadega igale poole laiali. Kes segadust ei kannata, siis seda liiva kindlasti teha ei tasu. Kineetiline liiv on sellest suhtes natuke parem valik. 
Koristamisele allus see liiv õnneks suhteliselt hästi – suurema läbu pühkisin kokku ja siis väiksemad jäägid tolmuimejasse. Vaiba pealt on ainult kehva kätte saada. Liiv peaks väidetavalt korduvkasutatav olema, aga seda osa ma veel kommenteerida ei oska. Igatahes pakkisin selle, mis mängimisest üle jäi, õhukindlasse karpi ja panin ootama aegu, millal ma jälle seda segadust koristada viitsin.
Isetegemise rõõm 