Lapiseelik

Proovisin ära lapiseeliku tegemise. Kuna endal kodus mingeid kangajääke ei olnud, siis ostsin poest 3 erinevat kangast. (rohkem oleks tegelikult parem, aga ei leidnud kokkusobivaid ja ei tahtnud tervet varandust ka nende seelikute alla panna).  Lapid lõikasin ketasnoa abil – saab kiiresti sirged lõiked. Kääridega ei viitsiks küll neid lappe välja lõikuda.

Terve seeliku tegin ühesuurustest kandilistest lappidest. Mingi variant on veel rombikujulistest teha, mis siis igal real suurenevad, aga see variant tundub liiga keeruline minusuguse algaja jaoks.

Lapi mõõt oleneb sellest, kellele seelik teha. Laste seelik jääb väiksematest lappidest ilusam. Lõikasin vist kuskil 10x12cm lapid ja kokku tuli neid üsna palju, sest igal real suurendasin lappide arvu kolme võrra – esimene rida 7 lappi, 2 rida 10 lappi, 3 rida 13 jne. See ridade suurendamine sõltub ka sellest, kui laia seelikut tahta. Võib ka 4-5 lapi võrra suurendada vms.

Kõik lapid lasin siksakiga üle, et hargnema ei hakkaks. Ei pea vist mainima, et see töö polnud väga lõbus, aga kuna tegin tavalisest puuvillasest kangast, siis ilma ka nagu ei saanud. Lapid sättisin põrandal ridadesse jälgides seda, et sama värvi lapid väga üksteise ligidale ei sattuks, aga kolme värviga on seda üsna keeruline saavutada. See seelik on mul tehtud kolmest lapireast.

Iga rea lapid õmblesin omavahel kokku, aga tervet rida ringiks ei ühendanud. Etteruttavalt võib öelda, et teist seelikut proovisin nii teha, et õmblesin lapiread ringiks kokku ära ja siis alles üksteise külge, aga niimoodi oli tunduvalt kehvem ridu omavahel ühendada. See üks õmblus, millega pärast terve seelik pärast kokku õmmelda, ei jää tegelikult eriti näha. Triikida tuleb ka palju lapiseelikut teha – kõik õmblused peab ilusa tulemuse nimel madalaks triikima.

Kõige ülemisele reale õmblesin külge riba, kuhu hiljem kummi sisse ajada saab. Ja kõige alumisele reale natuke kitsama kandi. Alla jääks tegelikult puuvillane pits ilusam, agaajab ka tavaline kant asja ära.

Järgmiseks tuleb ribad omavahel ühendada, aga kuna nad ei ole ühepikkused, siis tuleb neid krookida. Krookimisega ma eriti kokku pole puutunud, viimati tegin seda vist mingile nukule seelikut õmmeldes ja polnud head mälestused sellest – niit katkes väga kergesti. Seega otsustasin proovida krookimiseks ühte youtube’ist nähtud nippi  – õmblusmasina alumisest niidist tuleb välja tõmmata natuke pikem niidijupp kui kroogitav kangas (seeliku puhul seega üsna pikk) ja siksaks õmblusega niimodi õmmelda, et see väljatõmmatud niit jääks õmbluse keskele.

Niimoodi krookides läks kangas tõesti väga kergelt kokku ja niidi katkemine polnud ka teemaks. Miinuspool on jällegi see, et need krooked lähevad sama lihtsalt välja kui nad sisse tulid ehk siis peab suht õrnalt toimetama sellega. Kinnitasin kroogitud riba kõige ülemise rea külge nööpnõeltega ja õmblemise ajal veel sättisin, kui mõni koht halvasti läks. Korraga üle ühe rea ei tasu ühendada, läheb keeruliseks.

Kui ribad ühendatud, siis õmblesin seeliku küljed omavahel kokku. Enne veel ajasin kummi üles ja kinnitasin nööpnõeltega nii, et saaks kummi ka sama küljeõmblusega kinni õmmeldud. Ja valmis.