Kaarli kirik – Piparkoogimaania 2015

Mul oli sellel aastal au osaleda PiparkoogiMaania näitusel. Teemaks oli “Püha Piparkook”. Ei saaks öelda, et mind tabas ideede tulv, kui teema teada sain, aga mõned mõtted ikka tekkisid. Otsustasin teha piparkoogist Kaarli kiriku.

Kuna ma enne kiriku tegemist olin täpselt ühe piparkoogimaja teinud, siis tegin kõigepealt papist maketi.  Otsisin internetist fotosid kirikust erinevate nurkade alt ja joonistasin paberile lõiked. Akende jaoks tegin fooliumist vormid.

Kokku lõikasin taignast välja ja küpsetasin üle 120 tüki. See osa oligi kõige tüütum kogu protsessi juures.

Kohe pärast ahjust välja võtmist eemaldasin piparkoogid küpsetuspaberilt, et need võimalikult sirgelt taheneda saaksid. Küpsetuspaber kipub jahtudes kortsu tõmbuma ja võib ka detailid laineliseks teha. Osadele akendele tegin karamellist klaasid. Mõned aknad aga olid liiga väiksed ja nendele ei õnnestunud karamelliga teha. Kleepisin siis hoopis ehitamise ajal zelatiinilehed akendeks.

Enne küpsetamise algust arvasin, et põhjaplaadi tegemine on see kõige lihtsam osa. Paraku ostus just see kõige keerulisemaks ja vaevanõudvamaks. Terve alus korraga ahju ei mahtunud ja pidin selle tükkidest kokku panema. Kui tükid olid kõik valmis ja neid kokku hakkasin klapitama, avastasin tõsiasja, et nad pole mitte kõik sama kõrged. Kokkuvõttes kulutasin hea mitu tundi alusplaadile sooni sisse lihvides, et kiriku seinad kõik samal kõrgusel oleks ja kogu kupatus kipakas ei oleks.

Kiriku panin ma kokku piparkoogiglasuuriga – sellega saab täpsemalt sättida tükke, kui sulatatud suhkruga, sest ei haaku kohe kinni. Miinuseks on pikk kuivamisaeg, aga kui glasuur on lõpuks kuiv, siis see hoiab nagu tsement. Suhkur aga võib vaikselt sulama hakata ja kogu kupatus kokku kukkuda. Sisse tegin võimalikult palju tugevdusseinasid, sest pidin selle kiriku ka näitusele kohale transportima.

Kuna tegemist ei ole söömiseks mõeldud asjaga, siis lihvisin ka tükke parema kokkusobivuse nimel ka liivapaberiga. Tegin ka vahelae, et ehitis stabiilsem oleks ja miski kõiki seinu koos hoiaks. Katusega jäin ma väga rahule ja see oli lõpuks mu lemmikosa kirikust.

Tornidega läksin natuke alt ja järgmine kord teeks need natuke teise süsteemiga, aga üldiselt  tuli mu meelest täitsa äge kirik välja.

Üks pilt ka näituselt, pärit on see Õhtulehe fotogaleriist

Võileivakottidest 3D lumehelves

Lapsed tahtsid oma tuppa ka mingeid jõulukaunistusi teha ja kui ma seda videot nägin, siis teadsin kohe, et neid teemegi. Saavad kiiresti valmis ja on väga lihtne teha. Lumehelbe tegemiseks läheb vaja paberist võileivakotte, kääre ja liimi. Võileivakotid sain Rimist, maksid üle 1 euro midagi ja pakis 50 tükki. Prismas ja Selveris peaks ka neid olema. Ühele helbele kulub 7 kotti.

Paberkotid tuleb üksteise peale kleepida, nii et horisontaalselt tõmmata üks liimiriba ja alumisse kinnisesse serva vertikaalselt üks liimiriba. Nendel kottidel, mis ma ostsin, oli üks lahtine serv madalam kui teine ja liimi panin ma kõrgema servaga poolele. Niimoodi tuleb siis 6 korda teha, kuni tekib üks kotihunnik.

Seejärel tuleb lahtiste servade poolt mõlemast otsast üks nurk ära lõigata. Mingit täppisteadust tegema ei pea, võib enamvähem silma järgi lõigata

Kui see samm tehtud, siis tuleb helves vaikselt lahti tõmmata. Otsad kipuvad üksteise külge jääma ja kiiresti lahti tehes võib lumehelves rebeneda.

Viimase sammuna tuleb lumehelves ringiks ära ühendada. Seda saab samamoodi liimides teha või siis kahepoolse teibiga kaks külge omavahel ühendada. Ongi lihtsa vaevaga lumehelves valmis.

 

Fooliumist piparkoogivorm

Mul on aastate jooksul kogunenud igasuguseid erinevaid piparkoogivorme üsna palju, aga ikka tuleb mingeid ideid, mida tahaks teha ja mille vormi pole. Paberist šablooni järgi lõikumine on väga tüütu ja tulemus jääb tihtipeale mitte kõige ühtlasem. Otsisin internetist variante, kuidas ise piparkoogivorme teha. Üks variant on plekkpurgist riba lõigata ja seda painutada, aga sellel oli mu jaoks mitu puudust. Esiteks tuleb riba väga lühike ja teiseks on see väga pehme (need joogi purgid). Lihtsam ja ka ohutum tundus variant fooliumist teha. Võib teha tavalisest rullis müüdavast fooliumist, aga ma tahtsin natuke tugevamat ja ostsin ühekordseid fooliumist vorme. Printisin välja ka pildi, mille järgi vormima hakata. Lisaks läks veel vaja mõõdulinti ja näpitsaid.

Mõõdulindiga mõõtsin umbes ära kujutise kontuuri, et teaks, kui pikka riba vaja on. Seejärel lõikasin nii laia jupi fooliumist, et saaks 3 korda kitsamaks seda voltida.

Mul oli fooliumil muster peal ja enne voltima hakkamist proovisin seda joonlaua abil võimalikult siledaks saada. Voltisin umbes 1,5cm laiuseks selle fooliumitüki, iga murdmiskoha silusin hästi tugevalt joonlaua üle, et jääks peenike.

Kui riba valmis, saab vormimise juurde asuda. Mul oli seda lihtsam pildi järgi teha, kui niisama peast proovida. Kaarjaid kohti on hea mingi ümara eseme abil vormida, kandilisemaid näpitsate abil. Paraku ei saanud ma sellest fooliumvormist nii pikka riba lõigata, et oleks vormi saanud ühes tükis teha ja pidin teise riba juurde tegema. Tükid ühendasin omavahel nii, et toppisin ühe teise sisse lihtsalt. Jäid hoidma küll. Kindlam variant on näiteks klambrilööjaga kinnitada, aga see klammerdaja, mis mul on, ei läinud fooliumist läbi.

Valmis vormiga tegin kohe prooviküpsetamise ka. Pöialt pean veel suurel kindal natuke kohendama, liiga peenike on, aga üldjoontes olen tulemusega rahul. Igatahes palju etem, kui paberi järgi piparkooke lõikuda.

Update: kohendasin suurema kinda vormi ja nüüd lõikab see selliseid piparkooke